Ma läksin magama

Kuidas ma ometi magama läksin? Andy oli esimeses setis ees ja mul oli kohe sihuke kõditunne, et täna võib midagi juhtuda. Ja hommikul ärgates olin jätkuvalt põnevil, aga ei teinud kodus arvuti kaant lahti et vaadata. Tööle jõudes siis vaatasin ja nägin sellist pilti:

Kui tore, et Iiahil on ka õhupallidega päevi :)

Mul on küll muidu ka (mõõtudelt) üsna suur suu, aga sihuke asi tõmbab ikka konnamuige päris kõrvadeni välja. Kas võib olla nii rõõmus kellegi pärast, keda ma isegi ei tunne?

Selles mõttes oli siiski US Open natuke igav, et meeste maailma edetabeli top 10-s ei toimunud ühtki muudatust. Punktivahed küll vähenesid jõudsalt. Naiste top 10-s olid mõned vangerdused ka. Ja Anett tõusis 480.kohalt 439.-ks. (Juunioride tabelis on ta muide 4.hetkel, kaotab 3.kohale mingi 1 punktiga.)

(Kuidas ma matemaatilist statistikat õppima ei läinud? Statistika on suisa jumalik. Aga võib-olla ma siis vihkaksin seda. Võib ka olla, et selleks oleks vaja loogilisemat loogikat kui minu loogika. Mnjah.)

Andy võidutulemus ka: 7:6,7:5,2:6, 3:6, 6:2. (Mis on veel omakorda eriti hea, sest muudkui on räägitud, et Murray on rohkem 2 seti võiduni mängitavate turniiride mees ja kui on vaja 5 setti vastu pidada, siis on jama. Alati ei ole.)

Vihnaal

Anett Kontaveit

Vaata, kes jõudis US Openi noorteturniiril finaali!

Pole olnud paha aasta:
Australian Openil 16 parema hulgas,
French Openil poolfinaalis,
Wimbledonis poolfinaalis,
US Openil finaalis.


Kahtlemata minu lemmik 16-aastane inimene.