esmaspäev, 5. november 2012

Veel üks asi. Numbrid.

Statistika mõttes panen siia veel mõned asjad kirja. Nagu eelmisest postitusest näha, on aasta viimane 1000-punktine turniir Pariisis nüüd lõppenud ja seega on läbi ka ATP kodukal toimuv Masters 1000 turniiride ennustusvõistlus.

Kuidas mul läks ennustamine? Hmnjaa, Selgeltnägijate tuleproovi just minna ei tasu. Aga kuna ma virgalt kõik korrad osalesin, siis üldine koht on suht ok (top 7% hulgas).


Eelmisel aastal läks küll paremini (1051.koht 30515 hulgas), aga on seal siis vahet, jälle ma Londoni reisi ei võitnud. Maybe next year. Seni tuleb täna algavat World Tour Finalsit telekast vaadata (sest meil on praegu mingi ultramoodne kanal, mis seda näitab).

Kellel on koledam karikas: progress

Eks ta on maitse asi, aga mulle tundub nagu oleks natuke paremaks läinud.

Pariis, november 2011













Pariis, november 2012

laupäev, 3. november 2012

Tenniseturniiride 101

Mõtlesin, et kui minu peamised kaagatused siin on tenniseteemalised, siis miks ei võiks natuke selgitada, mis süsteem on. Turniiridega näiteks. Nii nagu mina asjast aru saan. Võtan sõna ainult meeste tennise osas, sest naiste süsteemid tunduvad märksa keerulisemad.

Väga tähtis asi tennises on maailma edetabel. Vastavalt sellele, mitmendal kohal seal oled, saad osaleda kas suurematel või väiksematel turniiridel. Ja turniiridel saadavad punktid omakorda on need, mille kaudu sinu koht edetabelis muutub.

Mina jagan meeste turniirid mõttes kaheksaks:

1) suure slämmi turniirid- neid on aasta jooksul 4:
    Australian Open (jaanuaris Melbourne'is)
    French Open (ehk Roland Garros, mais Pariisis)
    Wimbledon (juunis Londonis, või peaaegu Londonis, kõige-kõige lahedam turniir)
     US Open (septembris New Yorgis)
Suure slämmi turniiri võit annab 2000 punkti, aga veel olulisemana annab ta au ja kuulsust. Umbes nii, et kui oled elu jooksul ühe suure slämmi turniiri võitnud, siis põhimõtteliselt oled juba nii äge vend, et rohkem polegi vaja midagi võita. Veel ägedam on muidugi, kui oled kõiki nelja vähemalt ühe korra võitnud, siis peaks asja nimi olema career slam. Kõige rohkem suure slämmi turniire on võitnud Roger Federer- 17. Aga noh, see on ka lihtsalt ebanormaalne.

2) World Tour Finals (aastalõputurniir) - hooaja kõige viimane individuaalvõistlus, novembris, viimastel aastatel toimub Londonis. Sinna saavad vastava hooaja 8 kõige edukamat mängijat, kes jagatakse 2 gruppi ja hakkavad siis omavahel mängima. Selle turniiri võitja saab 1500 punkti. Siin on ka Federer kõige rohkem (6 korda) võitnud.

2010.aastal WTF-il mänginud: A."nüüdseks pensionär" Roddick, T."hr hambad"Berdych, N.Djokovic, R.Nadal, R.Federer, R."Södermort"Söderling, A.Murray, D.Ferrer. 5 neist on sel aastal ka kohal.
3) ATP Masters 1000 turniirid - nagu nimigi ütleb, jagatakse võitjale 1000 punkti. Aastas on neid turniire kokku 9 (Indian Wells, Miami, Monte Carlo, Rooma, Toronto/Montreal, Cincinnati, Shanghai, Pariis). Neid on enim võitnud Federer ja Nadal, mõlemal 21 tiitlit. Praegu käib näiteks Pariisi Masters 1000, kus võitja tuleb suht lambivendade hulgast. Aga mitte muidugi päris lambivendade hulgast, sest siia mängima päris suvalised vennad ei pääse (hence the masters).

Shanghai turniiri finaalis sai hilisem võitja N.Djokovic reketi peale kurjaks.
4) ATP 500 turniirid - nende arv on läbi aastate natuke muutlik, sel hooajal oli 11. Võitjale antakse 500 punkti. Tihti kõige tituleeritumad mängijad neid turniire ei mängigi (pole lihtsalt vaja, punkte on muidugi piisavalt ja graafik läheks tihedaks), aga mõnikord mängivad ka. Federer ja Nadal näiteks on endale praeguseks mõlemad 12 selliste turniiride võitu korjanud.

5) ATP 250 turniirid - neid on aastas kusagil 40 ringis ja top 100 mängijad pääsevad sinna suht vabalt, sest top 10 mehed mängivad nii väikseid turniire harva (aga siiski, näiteks Murray mängib alati Londoni Queen's Clubi enne Wimbledoni). Ka meile kõige lähemal toimuvad turniirid (Stockholm ja St Peterburg) on 250-punktised.

6) Challenger sarja turniirid - Challenger on ATP sarjast astme võrra madalam. Seal osaleb palju neid, kes üritavad ATP turniiridele välja jõuda, aga enne on vaja kuidagi punkte koguda. Jürgen Zopp näiteks mängis kuni viimase ajani palju Challengeri asju.

7) Davis Cup - väheseid turniire tennises, kus võistlus toimub meeskondlikult/riigiti. Davis Cup käib miniturniiridena läbi hooaja (peaks olema 4 jupis) ja Davis Cupi finaal on reeglina hooaja kõige viimane asi. Seekord kohtuvad finaalis Tšehhi ja Hispaania. (Hispaania juba on väga mitmekordne võitja, ka USA ja Austraalia on varasemalt väga edukad olnud.)

2009.aasta Davis Cupi võitja Hispaania. See kolakas on ju naljakas, jees?
8) olümpiamängude tenniseturniir - tennise olümpiakuld on väga ihaldusväärne, kuna võimalus teda saada on ainult iga 4 aasta tagant. Tabelipunkte saab võidu eest 750.
Siin on statistikahuvilised välja mõelnud ka mitmeid termineid: kui oled ühe aasta jooksul võitnud kõik neli suure slämmi turniiri + olümpiakulla, on asja nimetus golden slam. Meestest pole see veel kellelgi õnnestunud (naistest Steffi Grafil on).
Kui oled karjääri jooksul võitnud kõik neli slämmi + olümpiakulla, siis on see career golden slam (meestest Rafa Nadalil ja Andre Agassil, naistest peale Grafi ka Serena Williamsil). Aga. Väga tituleeritud Roger Federeri ainus puudujääk pikas võitude rivis ongi just üksikmängu olümpiakuld. Ma ei tahaks küll pessimist olla, aga millegipärast arvan, et järgmise olümpia ajal 35-aastasena ta seda enam ei võida ka.

Erinevatest väljakukatetest ei rääkinud, aga ei räägi nüüd ka.

Pildid on Zimbiost.