Nädala sportlane #35 ja #36

Kuna viimased spordinädalad on olnud sündmusterohked, tõuseb nädala sportlane (vähemalt) hetkeks varjusurmast.

Üle-eelmise nädala sportlane võiks vabalt olla Dafne Schippers- kergejõustiku MM-i naiste 200 m jooksu võitja. Mis tema võidus erilist on? Näiteks see, et tegemist oli kõigi aegade kiiruselt neljanda 200 m jooksuga, mis on ühtlasti uus Euroopa rekord ja viimase 17 aasta kõige kiirem 200 m jooks, samas ka maailmameistrivõistluste rekord. Aja poolest 21.63.

See pilt räägib veel ka enda eest -
Schippersi selja taha jäid kuulsad väledad jamaikalannad.

Eelmise nädala sportlane on Anett Kontaveit. US Openi 4.ring ei ole naljaasi enam, isegi Rafa Nadal kukkus seekord juba varem välja. Kuigi Kontaveit eilses mängus Venus Williamsiga veel päris Kanepit ei teinud*, tõuseb ta nüüd esmakordselt maailma edetabelis Kanepist mööda. Peaks minema kusagil 95.kohale- tema jaoks esimene kord esisajas olla. Tubli ju. US Open on talle varemgi edukas olnud - 2012.aastal mängis Kontaveit siinse juunioride turniiri finaalis. 

Vast see sähvatus oli alles esimene pääsuke?

* Kanepit tegema tähendab minu jaoks seda, et kõigepealt lased ennast vastasmängijal täiesti nurka suruda (tihti vastase matšpallini välja) ja alles siis hakkad mängima ja teed sihukese comebacki, et vastasel püsib heal juhul reket käes. Nüüd tulid paar head videot meelde, kus vastasel tõesti reket vaevu käes püsis: SIIN teeb Tsonga Djokovicile sauna ja SIIN Federer omakorda Tsongale.

Teine eelmise nädala sportlane veel- odaviskaja Magnus Kirt. Viskas eile Kohilas oda 86,65 meetrit. See oli nii kõva vise, et eestlastest on ainult Andrus Värnik veel kusagil meetri jagu kaugemale visanud.

Mul on küll hea meel. Eilsetes spordiuudistes tundus,
et ta oli ise ka suht rahul.

Ja mis ma veel tahtsin öelda. Mina ei ole Eesti korvpallikoondise peale pahane. Mul läheb ka mõnikord halvasti, neil läheb ka. So what. Mängude ajal muidugi vannun, et kuidas te, poisid, nüüd isegi viskele ei pääse. Aga kui koju tagasi tulevad, siis kividega loopima ei lähe. Ausõna. 

Nädala sportlane #47

Nädala sportlasi on suisa mitu ehk terve Šveitsi meeste tennisevõistkond. Nemad on selle hooaja Davis Cupi võitjad. (Davis Cup, olgu meeldetuletuseks öeldud, on üks väheseid võistlusi tennises, kus mängitakse riigi mitte iseenda eest.)

Finaalis kohtus Šveits Prantsusmaaga, kus olid ka puha kuulsad nimed väljas, aga seekord siis vist mitte piisavalt kuulsad. 

Šveitsi tennisemehed hiiglasliku (ja imeliku?) Davis Cupi karikaga.

 Nüüd on Roger Federeri suures auhindade nimekirjas ka see linnuke kirjas. Tähtsatest linnukestest on seega puudu ainult individuaalne olümpiakuld. Järgmise olümpia ajal on Federer 35-aastane - mine tea, vast paugutab veel?


Pilt

Nädala sportlane #36

Sedakorda kaks meest- Marin Cilic ja Kei Nishikori. Mängisid US Openi finaalis omavahel tennist. Cilic võitis 6:3, 6:3, 6:3, aga kuna mõlema jaoks oli see esimene nii suur finaal ja poleks sugugi oodanud, et kaks tol hetkel maailma top 10-st väljaspool asuvat mängijat US Openi finaalis kohtuvad, siis ongi mõlemad nädala sportlased.

Hästi tehtud, Kei ja Marin!

Nädala sportlane #30 - #33

Nädalaid on vahepeal möödunud ja neli vahepealset nädala sportlast tulevad nüüd siit.

30.nädala sportlane on Tanel Kangert. Kuigi, nagu ma aru saan, polnud tulemust sõitmas, sõitis Tour de France'i ilusti läbi ja sai täitsa viisaka koha ja aitas üldvõitjal võita. Tubli on.

31.nädala sportlane on kettaheitja Martin Kupper. Oli kergejõustiku Eesti meistrivõistlustel esikolmikus ja sai seega esmakordselt ka Euroopa meistrivõistlustele võistlema. (Seal pääses kvalifikatsioonist edasi ja sai lõpuks 9.koha.)

32.nädala sportlane on tennisist Jo-Wilfried Tsonga, kes võitis ATP Masters 1000 sarja turniiri Kanadas. Vaatasin, et see on tal alles 2.kord Masters 1000 turniiri võita. Palju õnne!

Põnev karikas.

 33.nädala sportlane on vist kogu Eestis Rasmus Mägi. Tavaliselt meil ju jooksualade vennad nii kõvad vennad ei ole, et tiitlivõistlustel medaliteni jõuaks. Hiigla tore.

Nädala sportlane #26, #27, #28

Nagu vahel juhtub, tulevad nädala sportlased tagantjärgi ja vagunisaatjaga.

Nädala sportlane #26 on Indrek Zelinski. Sest jalgpalli MM-i kommenteerimisega seoses on võimalus ta siia sokutada, kuigi tegelikult on ta siin (ja on varemgi olnud) sellepärast, et on kobe tükk. Ühtlasi mulle meeldis tema lause "Ja Pepe on rumal!" Üldse võib ta tegelikult mainitud saada kui väga normaalne kommentaator, kes mängu jooksul oma jutu ja olekuga närvidele käima ei hakka.

27.nädala sportlased on Novak Djokovic ja Roger Federer, kes kohtusid Wimbledoni tenniseturniiri finaalis. Esimene võitis (teine seega ei võitnud), aga pidi selleks järjekordse 5-setilise tennisekulda kuuluva matši pidama. Ja kuivõrd selliseid matše üksi pidada ei saa, on ka Federer nädala sportlane.

28.nädala sportlast on erakordselt suur heameel esitleda, sest ometi kord on see Saksamaa jalgpallimeeskond maailmameistrina. 2002.aastast peale olen igal pagana suurturniiril Saksamaa poolt olnud ja lõpuks sai asjast asja.

Muidugi iga meeskond, kes 7 mänguga 18 väravat lööb, oleks paljude lemmik, aga Saksamaa boonuseks on kobe peatreener.

Palju õnne!

Nädala sportlane #23

Rafael Nadal võitis eile 9.korda Prantsuse lahtised meistrivõistlused tennises. Võit on niisiis tulnud aastatel 2005, 2006, 2007, 2008, 2010, 2011, 2012, 2013 ja 2014. Ükski teine mängija pole ühtegi suure slämmi turniiri nii palju kordi võitnud. (Huvitav, kas mõnda muud turniiri on.) Ühtlasi on ta kõigi aastate jooksul kaotanud Prantsuse lahtistel ainult 1 matši. Uhke statistika.

Paljud arvavad, et Nadal on aegade parim tennisist. Teised paljud arvavad, et ei ole, sest mäng muu kattega väljakutel kui savi pole nii tugev (14 suure slämmi võidust on tõesti tal 9 savikattega Prantsuse lahtiste turniiril, 2 murukattega Wimbeldonis, 2 kõvakattega USA lahtistel ja 1 kõvakattega Austraalia lahtistel). Samas teistel tüüpidel, keda tihti parimateks peetakse (nt Federer või Sampras), on just savikate kõige nõrgem koht. Maitea. Ja ega see polegi oluline.

Muudes tenniseuudistes:

• täna avaldatud maailma edetabelis asub Anett Kontaveit (karjääri kõrgeimal) 182.kohal 
• eelmise nädala sportlane Ernests Gulbis tõusis seoses Prantsuse lahtistel poolfinaali jõudmisega maailma edetabeli 10.kohale. Maitea, on mõni Balti riigi tennisist kunagi nii kõrgel kohal olnud? (Kaia Kanepi seni parim tulemus on 15.koht.)
• Andy Murray, kes mõni aeg tagasi koostöö endise tipptennisisti Ivan Lendliga lõpetas, palkas nüüd treeneriks järgmise endise tipu Amélie Mauresmo.

Nädala sportlane #11

Novak Djokovic - võitis Indian Wellsis (ATPMasters 1000) turniiri. See on tema 42.turniirivõit. Ausalt öelda panin ta nädala sportlaseks natuke ka sellepärast, et ammu pole ühtegi tennisisti olnud. Võib ju tunduda tavaline asi, et näe, Djokovic jälle võitis midagi, aga tegelikult on ikka suur asi ju. Maailma edetabelis on ta jätkuvalt 2.kohal (viimati oli ta top 3 hulgast väljas 2009.aasta oktoobris).

Minu meelest sellel turniiril on hästi ilusad võidupärjad alati.

Nädala sportlane #6

Eelmise nädala alguses mõtlesin, et seekord nädala sportlast ei tulegi. Mitte et kedagi võtta poleks, lihtsalt jube üle viskas kogu see dopinguteemaline nõiajaht. Mul on ausalt öeldes täiesti ükskõik, mida on võimalik tänapäevaste vahenditega välja testida 2006., 2002. või minu pärast 1972. aastal võistelnud sportlaste vereproovidest. Lihtsalt selline tagaajamine, kus aina uusi ja uusi nätakaid antakse, võtab mingil hetkel ära igasuguse soovi spordivõistlusi vaadata. Öelge, et ma olen jaanalind, aga mina tõesti ei usu, et kõik need sportlased (kelle kohta äkki kusagilt mingi info ilmub) endale tulemuste parandamiseks peoga mingit jama sisse on söönud.

Täna hommikul mõtlesin, et what the hell, kogu selle värgi kiuste tuleb nädala sportlane, mitu tükki tuleb lausa, sest olümpiamängud ju ikkagi on.

Ole Einar Bjørndalen - paljud (sh ka mina) arvasid, et ta on juba vana saurus, ja see idee, et Sotšis veel võistelda ja võita, on natuke liiast. Võta näpust, onu oli laupäeval kulla peal nagu ennemuiste! (40-aastased tippsportlased on praegu veel haruldus, aga ma usun et mitte enam kauaks.)

Norralastel on traditsiooniliselt tagasihoidlik ja ilus olümpiavorm.

Dario Cologna - Sotši esimene kullavõitja meeste murdmaasuusatamises. Alles mõned kuud tagasi käis jalaoperatsioonil, ettevalmistus hooajaks oli seetõttu selline, nagu ta oli, aga kui võit tahab tulla, siis ta tulemata ei jää. Aga peaasjalikult on Cologna nädala sportlane seetõttu, et kui ma üldse kellelegi murdmaasuusatamises praegu pöialt hoian, siis on see tema.

Pluti-pluti.


Pildid pärinevad Zimbiost.

Nädala sportlane #4

Stanislas Wawrinka

http://www.zimbio.com/pictures/Cq1Bdr38Rg1/Australian+Open+2014+Men+Champion+Photocall/pAJGRNqR48t/Stanislas+Wawrinka

• 2014.aasta Australian Openi võitja meeste üksikmängus (alistas Rafa Nadali 6:3, 6:2,3:6, 6:3)
• värske tennise maailma edetabeli nr 3 (elu parim koht)
• võitis suure slämmi turniiri, olles esimest korda nii suure turniiri finaalis (tihti esimese korraga põrutakse)
• ainus meessoost Šveitsi esindaja peale Roger Federeri, kes suure slämmi turniiri võitnud
• spordinurga pidaja ei uskunud, et ta kunagi nii suure võiduni jõuab (kas jõuab kunagi veel?)
• Lihtsalt huvitav fakt: Stanislas Wawrinka on olümpiavõitja (2008.a. võitis Pekingis koos Roger Federeriga tennise meeste paarismängus), paljud ei ole.

Nädala sportlane #52

...ehk selle aasta viimane nädala sportlane, õigemini kaks. Kes arvab ära? Ikka Beljajeva ja Novosjolov, (EOK) aasta sportlased.

http://sport.delfi.ee/news/varia/muu/fotod-vehklejate-aasta-parimad-sportlased-beljajeva-ja-novosjolov-aasta-spordihetk-vehklejate-kuldne-pooltund.d?id=67515256

Ainult ilusat pilti, kus nad mõlemad Kristjanitega ilusti poseeriksid, ei leidnud.

Nädala sportlane #37 ja #38

Nädala sportlane #37 on US Openi tenniseturniiri meeste üksikmängu  võitja Rafael Nadal. 13.suure slämmi turniiri võit annab talle selles tabelis Federeri ja Samprase järel 3.koha.

38.nädala sportlane on värske maadluse MM-hõbe Heiki Nabi.

Auväärne äramärkimine: profisportlase karjääri lõpetanud Triin Aljand

Nädala sportlane #23

Rafael Nadal - Prantsuse lahtiste võitja 2013.aastal ja ühtlasi ainus meesmängija, kes ühel suure slämmi turniiril 8 korda võitnud .

Panen siia tema selleaastasest sünnipäevatordist ka pildi. (Rafal on nimelt alati Prantsuse lahtiste ajal sünnipäev ja talle organiseeritakse mingi tenniseteemaline uhke kook.) 

Veel üks märkimisväärne fakt: Vaatasin eile ära terve vormel 1 etapi. Üle aegade. Tuli meelde küll, miks seda kunagi jälgitud sai.

Kellel on koledam karikas #n

Vahepeal ka üks kummaline pirn, mis Rafa Nadalile Acapulcos turniirivõidu eest anti.

Nädala sportlane #7

• Kaarel Nurmsalu - lõpukslõpuksLÕPUKS jõudis maailmakarikaetapil punktikohale. Ja ei saanud mitte ainult 1 punkti, vaid tervelt 5!

• Jaka Hvala - võitis suusahüpetes oma 1. maailmakarikaetapi. Esimesed võidud (jms) on alati minu soft spot olnud.

• Norra laskesuusavõistkond Nove Mesto MM-il - 11 välja antud kullast said nemad 8. (Emil Hegle Svendsen ja Tora Berger korjasid enim metalli, kauni punktina sai Tarjei Bø täna ka individuaalkulla meeskondlike kõrvale- tubli poiss!) 
   

Nädala sportlane #4

Viljakatel spordinädalatel (nagu see lõppevgi) on ikka mitu väljapaistvat nime.

• Anett Kontaveit - tõesti oli tore pea iga hommikut sel nädalal alustada uudisega "Anett Kontaveit jõudis Australian Openi noorteturniiril järgmisesse ringi". Järjekordne poolfinaali koht hõlma all, saab edasi toimetada (nagu ütleksid head kolleegid).

• Novak Djokovic - võitis 3. korda järjest (ja kokku 4.korda) Australian Openi, nüüd kokku võitnud juba 6 suure slämmi turniiri (sama palju kui nt Boris Becker)

• Viktor Romanenkov - oli iluuisutamise EM-il lühikava järel suisa 13.kohal, vabakavaga langes 17.kohale, mis on siiski tema parim tulemus ja pole üldse mingi kõige piinlikum koht

Nädala sportlane #1

Uuel aastal alustab Truffe spordinurk uue rubriigiga Nädala sportlane. Näis, kas suudan joonel püsida, aga olgu algus tänasega tehtud. Muidugi saab nädala sportlane olla ainult mõnest sellisest valdkonnast, mida natukegi jälgin, nii et golfimängijad ja poksijad jäävad ära.

Aasta algus on (tali)spordimaailmas traditisooniliselt tihe aeg, mistõttu on täna ühe  nädala sportlase asemel suisa esikolmik.


3. Tarjei Bø
Enda kohta erilisi saavutusi tal sel nädalal ette näidata pole, aga märkimisväärne on see, et nädalavahetusel olid tema selle hooaja esimesed võistlused. (Enne seda oli haige.) Kuivõrd tegemist on väga värvika kujuga laskesuusatamises, ei saa tema comebacki mitte märkimata jätta.

2. Justina Kowalczyk
Tänasest neljakordne Tour de Ski võitja. Iga võistluse puhul uhke saavutus.

1. Gregor Schlierenzauer
Nagu Eurospordi David meile ütles, siis pole väga palju neid mehi, kes suutnud 4 hüppemäe turneed  suusahüpetes 2 järjestikusel aastal võita. Schlieri, niisiis, on nüüd üks neist. Tundub, et noormees on talenti nii pungil täis, et vanad rekorditeraamatud saavad täis ja auhinnakapid kukuvad raskuse all kokku. Mulle isiklikult pakuvad küll need sportlased rohkem pinget, kes ennast enne tulemuste tulekut aastaid käima tõmbama peavad, aga saavutust ei saa kellegi puhul alahinnata. Nii et õnne, Schlieri, and many happy returns of the day.

2012

Kellel on koledam karikas: progress

Eks ta on maitse asi, aga mulle tundub nagu oleks natuke paremaks läinud.

Pariis, november 2011

Pariis, november 2012

Tenniseturniiride 101

Mõtlesin, et kui minu peamised kaagatused siin on tenniseteemalised, siis miks ei võiks natuke selgitada, mis süsteem on. Turniiridega näiteks. Nii nagu mina asjast aru saan. Võtan sõna ainult meeste tennise osas, sest naiste süsteemid tunduvad märksa keerulisemad.

Väga tähtis asi tennises on maailma edetabel. Vastavalt sellele, mitmendal kohal seal oled, saad osaleda kas suurematel või väiksematel turniiridel. Ja turniiridel saadavad punktid omakorda on need, mille kaudu sinu koht edetabelis muutub.

Mina jagan meeste turniirid mõttes kaheksaks:

1) suure slämmi turniirid- neid on aasta jooksul 4:
    Australian Open (jaanuaris Melbourne'is)
    French Open (ehk Roland Garros, mais Pariisis)
    Wimbledon (juunis Londonis, või peaaegu Londonis, kõige-kõige lahedam turniir)
     US Open (septembris New Yorgis)
Suure slämmi turniiri võit annab 2000 punkti, aga veel olulisemana annab ta au ja kuulsust. Umbes nii, et kui oled elu jooksul ühe suure slämmi turniiri võitnud, siis põhimõtteliselt oled juba nii äge vend, et rohkem polegi vaja midagi võita. Veel ägedam on muidugi, kui oled kõiki nelja vähemalt ühe korra võitnud, siis peaks asja nimi olema career slam. Kõige rohkem suure slämmi turniire on võitnud Roger Federer- 17. Aga noh, see on ka lihtsalt ebanormaalne.

2) World Tour Finals (aastalõputurniir) - hooaja kõige viimane individuaalvõistlus, novembris, viimastel aastatel toimub Londonis. Sinna saavad vastava hooaja 8 kõige edukamat mängijat, kes jagatakse 2 gruppi ja hakkavad siis omavahel mängima. Selle turniiri võitja saab 1500 punkti. Siin on ka Federer kõige rohkem (6 korda) võitnud.

2010.aastal WTF-il mänginud: A."nüüdseks pensionär" Roddick, T."hr hambad"Berdych, N.Djokovic, R.Nadal, R.Federer, R."Södermort"Söderling, A.Murray, D.Ferrer. 5 neist on sel aastal ka kohal.

3) ATP Masters 1000 turniirid - nagu nimigi ütleb, jagatakse võitjale 1000 punkti. Aastas on neid turniire kokku 9 (Indian Wells, Miami, Monte Carlo, Rooma, Toronto/Montreal, Cincinnati, Shanghai, Pariis). Neid on enim võitnud Federer ja Nadal, mõlemal 21 tiitlit. Praegu käib näiteks Pariisi Masters 1000, kus võitja tuleb suht lambivendade hulgast. Aga mitte muidugi päris lambivendade hulgast, sest siia mängima päris suvalised vennad ei pääse (hence the masters).

Shanghai turniiri finaalis sai hilisem võitja N.Djokovic reketi peale kurjaks.

4) ATP 500 turniirid - nende arv on läbi aastate natuke muutlik, sel hooajal oli 11. Võitjale antakse 500 punkti. Tihti kõige tituleeritumad mängijad neid turniire ei mängigi (pole lihtsalt vaja, punkte on muidugi piisavalt ja graafik läheks tihedaks), aga mõnikord mängivad ka. Federer ja Nadal näiteks on endale praeguseks mõlemad 12 selliste turniiride võitu korjanud.

5) ATP 250 turniirid - neid on aastas kusagil 40 ringis ja top 100 mängijad pääsevad sinna suht vabalt, sest top 10 mehed mängivad nii väikseid turniire harva (aga siiski, näiteks Murray mängib alati Londoni Queen's Clubi enne Wimbledoni). Ka meile kõige lähemal toimuvad turniirid (Stockholm ja St Peterburg) on 250-punktised.

6) Challenger sarja turniirid - Challenger on ATP sarjast astme võrra madalam. Seal osaleb palju neid, kes üritavad ATP turniiridele välja jõuda, aga enne on vaja kuidagi punkte koguda. Jürgen Zopp näiteks mängis kuni viimase ajani palju Challengeri asju.

7) Davis Cup - väheseid turniire tennises, kus võistlus toimub meeskondlikult/riigiti. Davis Cup käib miniturniiridena läbi hooaja (peaks olema 4 jupis) ja Davis Cupi finaal on reeglina hooaja kõige viimane asi. Seekord kohtuvad finaalis Tšehhi ja Hispaania. (Hispaania juba on väga mitmekordne võitja, ka USA ja Austraalia on varasemalt väga edukad olnud.)

2009.aasta Davis Cupi võitja Hispaania. See kolakas on ju naljakas, jees?

8) olümpiamängude tenniseturniir - tennise olümpiakuld on väga ihaldusväärne, kuna võimalus teda saada on ainult iga 4 aasta tagant. Tabelipunkte saab võidu eest 750.
Siin on statistikahuvilised välja mõelnud ka mitmeid termineid: kui oled ühe aasta jooksul võitnud kõik neli suure slämmi turniiri + olümpiakulla, on asja nimetus golden slam. Meestest pole see veel kellelgi õnnestunud (naistest Steffi Grafil on).
Kui oled karjääri jooksul võitnud kõik neli slämmi + olümpiakulla, siis on see career golden slam (meestest Rafa Nadalil ja Andre Agassil, naistest peale Grafi ka Serena Williamsil). Aga. Väga tituleeritud Roger Federeri ainus puudujääk pikas võitude rivis ongi just üksikmängu olümpiakuld. Ma ei tahaks küll pessimist olla, aga millegipärast arvan, et järgmise olümpia ajal 35-aastasena ta seda enam ei võida ka.

Erinevatest väljakukatetest ei rääkinud, aga ei räägi nüüd ka.

Pildid on Zimbiost.

Ma läksin magama

Kuidas ma ometi magama läksin? Andy oli esimeses setis ees ja mul oli kohe sihuke kõditunne, et täna võib midagi juhtuda. Ja hommikul ärgates olin jätkuvalt põnevil, aga ei teinud kodus arvuti kaant lahti et vaadata. Tööle jõudes siis vaatasin ja nägin sellist pilti:

Kui tore, et Iiahil on ka õhupallidega päevi :)

Mul on küll muidu ka (mõõtudelt) üsna suur suu, aga sihuke asi tõmbab ikka konnamuige päris kõrvadeni välja. Kas võib olla nii rõõmus kellegi pärast, keda ma isegi ei tunne?

Selles mõttes oli siiski US Open natuke igav, et meeste maailma edetabeli top 10-s ei toimunud ühtki muudatust. Punktivahed küll vähenesid jõudsalt. Naiste top 10-s olid mõned vangerdused ka. Ja Anett tõusis 480.kohalt 439.-ks. (Juunioride tabelis on ta muide 4.hetkel, kaotab 3.kohale mingi 1 punktiga.)

(Kuidas ma matemaatilist statistikat õppima ei läinud? Statistika on suisa jumalik. Aga võib-olla ma siis vihkaksin seda. Võib ka olla, et selleks oleks vaja loogilisemat loogikat kui minu loogika. Mnjah.)

Andy võidutulemus ka: 7:6,7:5,2:6, 3:6, 6:2. (Mis on veel omakorda eriti hea, sest muudkui on räägitud, et Murray on rohkem 2 seti võiduni mängitavate turniiride mees ja kui on vaja 5 setti vastu pidada, siis on jama. Alati ei ole.)