... olid enne kohal ainult kaks meest. Muidugi tore! Eriti tore sellepärast, et noorhärra Nurmsalu suusasõite vaadata on raske, ütleks et lausa füüsiliselt raske. Seletagem. On näha, et suusatamine on talle vaevarikas (või vähemalt raskem kui paljudele teistele kahevõistlejatele). Ja kui mina siis istun ja vaatan, kuidas finišini on ikka veel nii palju maad ja kuidas taganttulijad talle aina lähemale tulevad ja kuidas tema samm pole sugugi kõige särtsakam, siis tuleb meelde, kuidas ise ennast suusatades tundnud olen. Suusatamine näeb nimelt lihtne välja, aga see on tegelikult tüng. Väga kiiresti väsitab ära ja suhteliselt pikaks ajaks. Vat ja siis selle peale mõeldes teise sõitu vaadates väsin ise ka ära. Jutu iva: tore, et ülalmainitu suusatada jaksas. Tasuks metallitükk koos au ja kuulsusega. Ja loodetavasti many happy returns :)Aa, ja veel mulle meeldib see nimi. See on ilus nimi. Umbes samamoodi ilus nagu päikeseloojang või männimets. Kaaaaarel Nurrrrmsalu. Uuema aja rahvusromantikat justkui kumaks läbi.
Pilt
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar