Nädala sportlane #35 ja #36

Kuna viimased spordinädalad on olnud sündmusterohked, tõuseb nädala sportlane (vähemalt) hetkeks varjusurmast.

Üle-eelmise nädala sportlane võiks vabalt olla Dafne Schippers- kergejõustiku MM-i naiste 200 m jooksu võitja. Mis tema võidus erilist on? Näiteks see, et tegemist oli kõigi aegade kiiruselt neljanda 200 m jooksuga, mis on ühtlasti uus Euroopa rekord ja viimase 17 aasta kõige kiirem 200 m jooks, samas ka maailmameistrivõistluste rekord. Aja poolest 21.63.

See pilt räägib veel ka enda eest -
Schippersi selja taha jäid kuulsad väledad jamaikalannad.

Eelmise nädala sportlane on Anett Kontaveit. US Openi 4.ring ei ole naljaasi enam, isegi Rafa Nadal kukkus seekord juba varem välja. Kuigi Kontaveit eilses mängus Venus Williamsiga veel päris Kanepit ei teinud*, tõuseb ta nüüd esmakordselt maailma edetabelis Kanepist mööda. Peaks minema kusagil 95.kohale- tema jaoks esimene kord esisajas olla. Tubli ju. US Open on talle varemgi edukas olnud - 2012.aastal mängis Kontaveit siinse juunioride turniiri finaalis. 

Vast see sähvatus oli alles esimene pääsuke?

* Kanepit tegema tähendab minu jaoks seda, et kõigepealt lased ennast vastasmängijal täiesti nurka suruda (tihti vastase matšpallini välja) ja alles siis hakkad mängima ja teed sihukese comebacki, et vastasel püsib heal juhul reket käes. Nüüd tulid paar head videot meelde, kus vastasel tõesti reket vaevu käes püsis: SIIN teeb Tsonga Djokovicile sauna ja SIIN Federer omakorda Tsongale.

Teine eelmise nädala sportlane veel- odaviskaja Magnus Kirt. Viskas eile Kohilas oda 86,65 meetrit. See oli nii kõva vise, et eestlastest on ainult Andrus Värnik veel kusagil meetri jagu kaugemale visanud.

Mul on küll hea meel. Eilsetes spordiuudistes tundus,
et ta oli ise ka suht rahul.

Ja mis ma veel tahtsin öelda. Mina ei ole Eesti korvpallikoondise peale pahane. Mul läheb ka mõnikord halvasti, neil läheb ka. So what. Mängude ajal muidugi vannun, et kuidas te, poisid, nüüd isegi viskele ei pääse. Aga kui koju tagasi tulevad, siis kividega loopima ei lähe. Ausõna.