Mina: Andy, sa ei kaotanud ju praegu mingile tundmatule maailma 128ndale?
Andy: Kaotasin küll.
Mina: Kolme setiga?
Andy: Kahega.
Tundub, et hakkab iga-aastaseks ürituseks muutuma Australian Openil finaali jõuda, seal kaotada ja siis ka edasi (mingi Wimbledonini) järjest nõrka panna.
*- loodetavasti viimane sissekanne sellest seeriast
...ehk talispordihooaja kõige vahvamad tegijad. Tegijate hulgas oli muidugi igasuguseid karvaseid ja sulelisi, mina nimekirjatsen nendega, kes mind kuidagi kotivad.
Alustagem märkimisväärsetest pensioneerujatest:
Petra Majdic (murdmaa)- oli hea võimalus pöidlahoidmiseks neile, keda vastasseis Bjørgen-Kowalczyk külmaks jätab. Nüüd hakkab nähtavasti perenaiseks.
Adam Malysz (suusahüpped) - pole kunagi fänn olnud, aga mulle tundub, et Malyszi näol on tegemist suusahüpete ühe kaubamärgiga. Inimesed, kes alast midagi ei tea, teavad tihti seda ikka, et seal mingi lamp vuntsidega poolakas tegutseb. Ja olgu veelkord öeldud: milline nina!
Andrus Veerpalu (murdmaa) - Hakkasin mõtlema, mis on minu kõige lahedam mälestus Veerpalu sõitudest- võitudest. Tundub, et Lahti MM. 2001, kus ta 30 km klassika võitis. 2001. aasta veebruaris käisin mina 9. klassis. Päev oli esmaspäev ja üks tundidest, mis tol päeval toimus, oli arvutiõpetus. (Oluline, ma tean.) Ilmselt pidi mingi 6 tundi ainult olema, sest jõudsin ilusti enne sõidu algust koju. Suht üksi vaatasin, kui mitte arvestada samas toas maganud lähisugulast, kes sõidu lõppedes minu mingisuguse emotsioonitsemise peale üles ärkas ja küsis: "Eesti on essa vä?" Meenub Lambitu enneaegne hüüatus "Andrus on maailmameister!" Frode Estili finiši ajal. Vedas tal, et kell Veerpalu kasuks näitas, sest kui vahe oli 0.2 sekundit, oleks võinud ka teistpidi minna. "Läks nipi-napi peale" nagu Verps ise sõidujärgses intervjuus ütles. Tjah, mõnus mees.
Tegevnimede juurde:
Kaarel Nurmsalu (kahevõistlus) - alustagem noorimatest. Kui mitte midagi muud, siis tekitas vähemalt elevust. Aga midagi muud ju ikka ka. Mina ikka loodan, et ta suusahüppajaks läheb ja et sponsorid nüüd tal juba ukse taga rivis on.
Matti Heikkinen (murdmaa) - kahjuks polnud võimalust tema võidusõitu MM-il vaadata, aga lehest selle kohta lugedes pidin peaaegu kohvi kurku tõmbama. Mingi Facebooki testi põhjal on härra Heikkinen nimelt minu murdmaasuusatajast alter ego. Ja see, kuidas Lambitu Heikkineni nime ütleb, on peaaegu sama legendaarne kui tema komme "viimane" kolmandasse vältesse panna.
Thomas Morgenstern (suusahüpped) - ei ole mina tema kõige suurem fänn, aga kui keegi kogu hooaja nii masendavalt hea on, siis pole ka minul kahju oma oranži mütsikest korraks peast võtta. (Ja tema nimi, hakkan praegu mõtlema, kõlab nii, et Ihastes võiks mõni selline tänav olla.)
Johan Remen Evensen (suusahüpped) - hüppas ühe korraga nii kaugele, et siit kuhugi poodi välja ma ütlen. Või midagi.
Severin Freund (suusahüpped) - ühel hetkel lihtsalt otsustasin, et nüüd hakkan temale pöialt hoidma. (Ei saa salata, et ka tema nimel siin oma roll oli.) Ja siis tal hakkaski järsku jube hästi minema- 2 etapivõitu on ju hästi.
Emil Hegle Svendsen (laskesuusatamine) - 5 punktiga jäi praegu MK-sarja üldvõidust ilma, enne seda korjas MM-ilt ilusaid kohti, 8 MK-etapivõitu ka. Ja kuivõrd ma tema juba mingi 1,5 aastat tagasi oma isikliku tiiva alla võtsin, võib ta enam-vähem mida iganes teha (ebasportlik käitumine välja arvatud) ja ikka siia nimekirja sattuda.
Tarjei Bø (laskesuusatamine) - lambi nimega vend tuli eelmisel hooajal tasahilju meeskonnaga olümpiavõitjaks ja sel hooajal kukkus nõnda hullusti paugutama, et ei olnudki kõvemat meest. Siiani vahepeal mõtlen et oot-oot, kust sihuke siis nüüd välja kargas...
Kaisa Mäkäräinen (laskesuusatamine) - hetkel Kaisadesoo säravaim esindaja. Maailmameister ja esimene soomlasest laskesuusatamise maailmakarika üldvõitja.
mul on väga hea meel, et sa täna võitsid. Kuna nad murdmaa MM-i teatevõistkonda sind ei võtnud, on ju eriti tore, et said nüüd ikka Holmenkollenis võita.
Oma toakaaslasele tee kolm hurraad, sest nii madalalt kohalt jälitussõitu alustanuna pole keegi kunagi poodiumile välja jõudnud.*
Aww, minul on küll hirmus kahju, et härra Mika (rahvuselt soomlane) Norra suusahüppemeeskonna peatreeneri paiga pealt maha astub. Kunagi eelmise kümnendi alguses, kui seda spordiala ka lähemalt jälgitud sai, oli tema juba kohal (loe: taaskord, he reminds me of a simpler time). Tol hetkel polnud mul aimugi, kellega täpselt tegu võiks olla, aga nägu jäi küll kohe meelde, goofy sihuke. Muidu tundub ka, et on äge mees huvitavate ideedega. Siin näiteks paarvideonäidet koondise traditsioonist hooaja alguses Soomes saunas/jääkülmas vees/lumes püherdamas/uusi liikmeid sisse õnnistamas käia. Minu andmetel peaks olema tema algatusega tegemist. Üldiselt ka näib, et on hea meeskonnaehitajaga tegemist, mistõttu mina arvangi, et Alpi poegadel võivad ju olla parimad hüppajad, aga Turjamaa meestel on kindlasti parim tiim.
Täna lasi onu lõpetuseks Planica lennumäest suuskadega alla :)
Teise ila pühkimine ja ajakirjanikele (sibirski:D) kakao jagamine toovad noormeestele plusspunkte ühiskondlikult kasuliku tegevuse valdkonnas.
Kui lõpuks võistluseks läheb, on ka kõvad mehed. Üks tulistab nii kiiresti, et jänes ka ei jõua plehku pista, teine ilmub sõpra suure plakatiga õnnitlema nagu õige cheerleader kunagi.
Lõppenud MM-ilt korjasid mõlemad kenakese kamalutäie metalli. (Muidugi ma tean, et sa ei viitsi kõiki neid linke vajutada, mis ma siia panin, aga ega ma ei pahanda. Ma ka ei kliki iga linki, mida keegi kusagil eksponeerib. Aga mul oli lõbus kirjutada. Eks mõte selles ongi.)
Naiste murdmaasuusatamine on talispordialadest see, mis hetkel ehk kõige vähem huvi pakub, aga millegipärast on praegu Therese Johaugi võidu üle küll eriti hea meel. Võib-olla on asi selles:
(Loe: Kui võidab selle maa sportlane, kus võistlus toimub, siis ongi hästi vahva, sest kõik on rõõmsad.)
