Hommikul ärgates keerlesid doktori silme ees endiselt unes nähtud biheeliksid. Seoses sellega lõi ta vannitoa ust avades oma nina ära. Kirudes astus ta pimedasse ruumi sisse.
Vannituba oli pime ja seebilõhnaline. Doktor ei riskinud tagasi uksest välja tuld süütama minna, otsis käsikaudu kraanikausilt hambaharja ning -pasta, toetas tagumiku pesumasinale ja hakkas hambaid pesema.
Mõtted läksid justkui iseenesest tudengineiule, kes eilses loengus kolmanda pingirea parempoolseimal toolil istunud oli- unised pilvise taeva karva silmad ja alailma juukseid enda ümber keerutav sõrm... Doktor mõnules hetke selle kujutluse käes, kuid ajas end kohe rohkem sirgu ja kohendas hommikumantli vööd, justkui püüdes nii mõtetele teist suunda anda.
Suund oli hügieeniline- ta astus kraanikausi juurde, pani vee jooksma ja loputas suud, tüdruk loengust siiski endiselt silme ees naeratamas. Doktor mõtles uuele jakile, mis teises toas riidepuul selgapanemist ootas. Eile peale tööd poodi minnes ei tahtnud ta endale tunnistada, et teeb seda kolmanda rea neiu pärast, õieti ei tunnistanud ta seda praegugi. Ometi tundis ta rõõmu mõttest uues jakis auditooriumi ette astuda ja sellest end enesekindlamana tundes ehk pilvesilmale atraktiivne olla.
Enam polnud aega raisata. Ta pani tule põlema ja hakkas huuli värvima.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar